Новости за 01.11.2019

Raadil Eesti Rahva Muuseumi (ERM) juures avanes eile üsna tavatu vaatepilt, sest muuseumi peasissekäigu ees seisid traktorid ja kombainid ning parklas oli püsti telk, mis pakkus varju paarikümnele lihaveisele. Tavatu vaatepildi põhjuseks on eile alanud kahepäevane põllumajandusmess nimetusega Eesti põllumajanduse aastanäitus ehk EPA 2019, mis peaks korraldajate soovil kasvama Eesti aasta olulisimaks põllumajandusürituseks.

Järgmise, 2020. aasta riigieelarve sarnaneb oma prioriteetidelt kahe eelmisega, kus suurt tähelepanu pööratakse Eesti elu kitsaskohtade lahendamisele. Eesmärke on küll palju, kuid nende seast paistab väga selgesti silma Eesti inimene. Üle 11 miljardi eurosest riigieelarvest panustatakse riigitöötajate, õpetajate, päästetöötajate, politseinike palgafondi. Tõstetakse toetusi ja viiakse ellu investeeringuid, et suurendada elanike heaolu.

Ühele verisele diktaatorile omistatakse fraas “Ühe inimese surm on tragöödia, tuhandete inimeste surm aga statistika”. Kuulanud avalikku lindistust Pärnu linnavalitsuse, Paikuse osavallakogu ja Paikuse elanike avalikult arutelult Paikuse politseikooli autodroomi saatuse üle, tahaks vägisi parafraseerida: ühe inimese elukvaliteedi langus on tragöödia, 400 elukvaliteedi langus aga statistika.

37. Pärnu akordionimuusika festivali raames toimus Ter­vise kultuurikeskuses rahvusvaheline akordionistide konkursski, millest võttis osa 40 solisti, 12 eriilmelist ansamblit ja kaks orkestrit.

Kes ei teaks laulu depressiivsest Eesti väikelinnast? Rait Rosin avas üleeile õhtul Pärnu linnagaleriis raekojas uurimuse-näituse “Väikelinna fenomen”.

Juhusel oli määrav roll, et hajaasustatud Tori valla Jõesuu külla kunagise Säde sovhoosi sigalaks ehitatud hoonesse panid taanlased oma seadmed ja hakkasid eritellimuste järgi valmistama puidust uksi ja aknaid. Kuuldavasti oli selle piltlikult öeldes nagu imeväel kanna kinnitamise taga jahimeeste kohtumine seal­kandis, kus kuningriigi küttidega plaani peeti.

Riik jättis kutseliste kalurite järgmise aasta kalapüügivõimalused samaks, küll aga kergitas mõne püünisetüübi püügiõiguse tasumäära. Tasude arvestamisel võetakse aluseks läinud aasta ametlik püügistatistika ja kala esmakokkuostu keskmised hinnad.

Ahvenapüük ei pane tänavu sügiselgi Pärnumaa kutselisi kalureid hõiskama, sest nagu ütles kalur Tarmo Luks, on lõhesaak küll parem kui mullu, koha püüab ta paatkond keskeltläbi niisama palju kui aasta eest, kuid ahvena loomus pole varasemate aastate taset septembris-oktoobris näidanud.

Kaubandushiid Lidl on võtnud selgelt plaani lähiajal Eestis hulganisti poode avada. Uuele turule sisenemine ei suju aga vaevata, sest mitmel pool on kaupluste planeeringud kohtusse jõudnud või teel sinna. Huvitavad vaidlused on puhkenud Pärnuski.

Ansambel Iseloomad tuli esimest korda lagedale aasta tagasi, kui selgusid Eesti Laulu konkursile pääsenud lood. Nende hulgas oli «Kaks miinust», mille see bänd on nüüd pannud esimesele plaadile. CD kuulamisel ilmneb, et ansambel on iseloomu poolest palju elavam ja elulisem sellest, mida võis esimese laialt kuuldud loo järgi arvata.

Teed on suletud, lennujaama ei pääse, politsei teatab iga tunni tagant, et liiklus võib olla häiritud – jah, jälle on käes see igal aastal korduv hetk, kui Vladimir Putin on Budapestis külas. Pole sugugi liialdus öelda, et Venemaa president suudaks leida tee lennujaamast peaministri Viktor Orbáni residentsi lausa kinnisilmi.

Endla teatri Küüni viivad koridorid on esimene paik, kus pärast septembrikuist Tartu teatrifestivali Draama näeb Eesti teatrite viimase kolme hooaja uuslavastuste parimaid plakateid. Aasta jooksul rändab see siit edasi teistesse teatritesse.

Südamearst Kai Saksal tekkisid küsimused vananemise kohta juba noore arstina. Peamiselt siis, kui ta kuulas patsiendi kaebusi ja mõtles, et mis nende taga õieti on: kas haigus või vananemine. Või kui luges uuringu vastust: ealised iseärasused. Aga mis on ealised iseärasused?

Eestlaste paranev oodatav eluiga ja sellega seotud pensioniea tõus sunnib otsima viise, kuidas inimesed tahaksid ja jõuaksid pikemat aega tööd teha, kirjutab Vabaerakonna esimees Heiki Lill.

Majandustsükkel on olnud praeguse peaministri valitsustele väga helde, ent ta pole osanud seda õigesti hinnata ega saa nüüd rahuldavaltki hakkama, kirjutab riigikogu Reformierakonna fraktsiooni liige ja endine rahandusminister Jürgen Ligi.

Võiks arvata, et inimese nägu on tema identiteedi lahutamatu osa. Ilma näopildita ei saa ju välja anda isikut tõendavat dokumenti. Üllataval kombel ei loeta üksnes kellegi teise näopildi kasutamist aga sugugi identiteedivarguseks.

Kui kaugele me oma mugavuse ihalusega läheme ja mis siis saab, kui otsekui imeväel toiminud mugavust ühel päeval ei ole, kirjutab kolumnist Els Heinsalu.

Peaaegu kümme aastat tagasi kirjutas geoloog ja filosoof, kadunud Ivar Puura Eesti Looduses Nord Streami torujuhtmest kui ajapommist Läänemeres. Võime olla õnnelikud, et kõige hullemad prognoosid pole praeguseks täitunud, kuid mõni ajapomm tiksub kaua ja ega kõiki asjaolusid ole ka piisavalt seiratud.

Jevgenia Tširikova sai 2012. aastal rahvusvahelise Goldmani keskkonnaauhinna Moskva-lähedase Himki metsa kaitsmise eest, kuhu plaaniti ehitada kiirtee. Rahvusvaheline tunnustus ei päästnud teda siiski kodumaal tagakiusamisest ja 2015. aastal kolis Tširikova koos perega Eestisse, jätkates siin võitlust Venemaa looduse eest. Ta on tegelenud Nord Stream 2 küsimusega alates 2017. aastast. Algtõuke selleks andis teave projekti hävitavast mõjust Soome lahe hüljestele ja Eesti piiri taga asuvale Kurgolovo poolsaare kaitsealale.

Valitsus saatis eile kooskõlastusringile teise pensionisamba reformi eelnõu, kuid selle kiiluvees muudetakse ka III sammast, seisab eelnõu seletuskirjas. III pensionisambasse on 45 921 inimest kogunud ühtekokku 183,6 miljonit eurot.

Eesti Energia kukkus kolmandas kvartalis üle nelja aasta kahjumisse. Riigifirma käive kasvas aastaga kolm protsenti, 206 miljoni euroni, puhaskahjumiks kujunes 9,5 miljonit eurot. Tulemustele avaldasid jätkuvalt mõju karmistunud kliimapoliitika tõttu kallinenud CO2 kvoodi hind, Auvere elektrijaama poole aasta pikkuseks venivad hooldustööd ning koondamisega seotud ühekordsed kulud.

Uusi suuri investeeringuid ei algatata, kuid märkimisväärselt on suurendatud hariduse rahastust

„Hommikul ärgates mamma alati köhatas korra. Papa pidi sellest aru saama, et proua on ärganud ja talle tuleb kohvi voodisse tuua. Kui papa esimest korda ei kuulnud, köhatas ta korra veel. Kui ikka ei kuulnud, köhatas järjest kolm korda. Siis võttis mamma voodi kõrvalt kummuti pealt pimesi tulipunase huulepulga, värvis huuled ilma peeglita ära, toppis tikuga Belomori suitsule tutsaka vatti filtriks, pani suitsu põlema ja hakkas kohvi jooma. Selline oli tema ärkamine. Alles siis tuli kõik muu,“ meenutab... Читать дальше...

ESIMENE TERMINAATOR: Vormilt inimene, sisult masin.  (outnow.ch)

Neil päevil on trüki­pressi alt välja tulemas kaheköiteline raamat Eesti ajaloo ühest silmapaistvaimast riigimehest, ajakirjanikust ning samas inimesena väga vastuolulisest Jaan Tõnissonist. Monograafia autor on endine Eesti Rahva Muuseumi direktor ja eelmise riigikogu liige Krista Aru, kes suvel valiti Tartu ülikooli raamatukogu direktoriks.