Новости за 26.02.2021

Infodeemia tingimustes tasub ehk veelkord mõtiskleda tasakaalustatud teabe põhimõtte üle. Järgnev katkend pärineb Itaalia teadlase Andrea Grignolio raamatust «Kes kardab vaktsiine?». Möödunud aastal kirjastuselt Argo ilmunud raamatu kirjastamist toetasid teaduse populariseerimise projektikonkursi raames SA Eesti Teadusagentuur ja SEPS (Segretariato Europeo per le Pubblicazioni Scientifiche).

Söögikohad on tuleviku ees ebakindlad. Valitsuse otsusega tuleb 3. märtsist sulgeda uksed kella kuuest õhtul, ent piirangutest tulenevaid kompensatsioonimeetmeid pole veel välja töötatud.

Eesti kahevõistleja Kristjan Ilves alustas Oberstdorfis toimuvat suusaalade MM-i normaalmäe võistluse 19. kohaga.

Aleksa Gold ja Eneli Jefimova võistlesid reedel Läti lahtistel meistrivõistlustel ja püstitasid mõlevad Eesti rekordid ning ujusid kiiremini olümpia B-normist.

Eelmisel nädalal läks vale säilitustemperatuuri tõttu mahakandmisele 300 AstraZeneca vaktsiinidoosi, mis olid mõeldud Tallinna lastehaiglale. Juhtunut uurib terviseamet. Koos sellega on Eestis lastud kaotsi minna 331 vaktsiinidoosi.

Kirjanduspreemia luule kategoorias on nomineeritud ka luuletaja Tõnis Vilu luulekoguga "Tundekasvatus". Vilu ütleb, et kõige olulisem osa raamatust on isiklik tundekasvatus, sest luule on viis vaadata ausalt otsa ebamugavatele teemadel.

"Viimane aasta on teinud treenerid kogemuse võrra rikkamaks," tõdeb Eesti kulturismi ja fitnessi liidu ning Eesti personaaltreenerite liidu kutsekomisjoni esinaine Janika Koch-Mäe ning küsib, kuidas minna edasi?

Eesti Energia käive langes mullu koroonapandeemiast tulenenud väiksema energianõudluse tõttu kümme protsenti 833,7 miljoni euroni ja puhaskasum 45 protsenti 19,3 miljoni euroni.

Tallinna kultuuri- ja spordiamet saatis kultuuriministeeriumile kirja, milles palutakse riigi rahastust Tallinna spordirajatistele.

Eelmisel hooajal Eesti jalgpalli meistrivõistlused teisena lõpetanud Paide Linnameeskond teatas täna kahest suurest üleminekust.

„Tundub, et üsna märgataval osal elanikkonnast, 30 kuni 50 protsendil inimestest, on tekkinud rakuline immuunsus varasemate koroonaviiruste vastu. Nende organism on sarnast viirust varem kogenud. Mitte SARS-CoV-2e, aga selle pehmemat venda, kergemat versiooni, mõnda sesoonset koroonaviirust. Võimalik, et see kaitseb neid inimesi nakatumise eest,“ ütleb Tartu ülikooli molekulaarimmunoloogia professor Pärt Peterson.

On paratamatus, et uusi koroona tõkestamise piiranguid otsustav valitsus on korraga mitme tule vahel, sest inimeste käitumist ja ohutaju enim mõjutavad otsused on ühtlasi suurima rahalise hinnaga, olenemata sellest, kas kulud kannab ettevõtja või riik (lisa)eelarve kaudu. Kritiseerijaid ei leidu aga üksnes enim pihta saanud sektorite esindajate seas, vaid ka poliitiliste konkurentide hulgas, kellest on enim esile tõusnud eelmise valitsuse liikmed, kes saavad tugineda värskele kriisijuhtimise kogemusele.

Kas president on vabanenud teiseks ametiajaks tagasivalituks püüdlemise kammitsaist või on põhjus milleski muus, kuid võib-olla oma viimases vabariigi aastapäeva kõnes puudutas Kersti Kaljulaid seda, millest poliitikud eelistavad vaikida: koroonast põhjustatud surmajuhtumid, kohustus panna lapsed eestikeelsesse kooli ja alamakstud eesliinile laotud ebaõiglane koorem. Märgiline seegi, et erinevalt eelnevatest kõnedest lendasid kriitikanooled rahva poolt valituist seekord siiski mööda, mille põhjust saab otsida hiljutisest valitsuse vahetusest.

Karl Marx nimetas usku oopiumiks rahvale ning usulised erimeelsused paistavad tõesti olevat paljude sõdade ja kõikvõimalike konfliktide allikateks – olgu märgitud näiteks hugenotisõjad, ristisõjad ja Kolmekümneaastane sõda.

Kui koroona võttis Eestis esimesed inimelud, tundus see valus ja hirmutav. Nüüd näib, et oleme sellega justkui harjunud. Üle kümne lahkunu päevas tundub ehk palju, aga neli on juba „ainult“. Oleme muutunud emotsionaalselt tuimaks ega taha, et koroonapiirangud häiriks kuidagi meie igapäevaelu. See pole ainult Eesti probleem.

Olen ka varem öelnud, et kaasaaegne linnavalitsus peab arvestama äärmuslike ilmastikuolude sagenemisega, sest kliima soojeneb ja ilmastik hakkabki aina sagedamini “imelikult” käituma. Ühest küljest saame tegeleda mõjude ulatuse vähendamisega, piirates kasvuhoonegaaside heitmeid, kuid samal ajal tuleb leida viise kohanemiseks.

Ravimite hulgimüüjad määrasid apteekritele tähtajaks veebruari lõpu – märtsi alguse, et esitada gripivaktsiini tellimused 2021/2022 hooajaks. Kuupäev kukub kohe, kuid tellimusi on laekunud vaid mõne tuhande doosi jagu. Kuna varem on saadud valusalt vastu pükse, siis oma riisikol hulgimüüjad enam suuri koguseid ehku peale osta ei soovi. Teiste seas venib ka 80 000 doosi riigihange peamisele riskirühmale ehk 65+ aastastele.

Soome päevaleht Ilta-Sanomat võttis pihtide vahele Eesti suusakoondise peatreener Jaanus Teppani. Uuriti, miks võttis mees vastu töökoha, mida mitte keegi teine ei soovinud.

Mustanahaline McDonaldsi frantsiisiomanik on kiirtoiduketi vastu esitanud hagi, milles väidab, et ettevõte kohtleb teda ebavõrdselt, pakkudes teistele kolleegidele paremat rahalist tuge.

Президент США Джо Байден заявил, что американские власти никогда не признают присоединение Крыма к России. Соответствующее заявление он выпустил по случаю Дня сопротивления оккупации Крыма и Севастополя, который 26 февраля отмечают в Украине.

Põllumajandus- ja toiduamet (PTA) kehtestas alates 1. märtsist üleriigilise lindude väljas pidamise piirangud, et tõkestada linnugripi levikut.

Tervise- ja tööminister Tanel Kiik tahab muuta praktikat, kus regulaarselt ühes firmas juhuotsi tegeva inimese peab ettevõte lõpuks n-ö täispaketiga palkama.

Märts – esimene kevadkuu või hoopis uus must ajalõik kultuurile? Valitsus pani kultuuriastused järjekordsete koroonapiirangutega keerulisse seisu: neli nädalat ei toimu paastukuul ühtki teatrietendust ega kontserti.

Tartu Ülikooli peremeditsiini professor Ruth Kalda kutsus äsjase seireuuringu tulemustele toetudes arutlema testimise korralduse ning selle üle, mis järgneb koroonapositiivse avastamisele.