Новости за 04.09.2018

Augusti lõpus Saksamaa idaosas puhkenud paremäärmuslaste demonstratsioonid ja välismaalaste tagaajamine tõstatasid neonatsismi kantsina tuntud piirkonnas küsimuse: miks jälle Saksimaa liidumaa? Miks taas kord endised Ida-Saksamaa alad?

Juba rohkem kui nädal aega on Ida-Saksamaal Chemnitzis toimunud meeleavaldused, protestimarsid ja kokkupõrked, mille käigus on vastamisi läinud immigratsioonivastased ja selle pooldajad. Meeleavaldused jätkusid eile õhtul, mil vasakpoolsed korraldasid suure tasuta vabaõhukontserdi.

Majandus- ja taristuminister (Keskerakond) lubab, et teedehoiuks antakse raha senisest enamgi.

Inglastel on nali, et härrasmehest loeb avalikkus vaid kolmel korral: kui ta sünnib, abiellub ja sureb. Ajakirjanikuna olen pidanud oluliseks, et avalikud oleksid nii kooliuusikute kui -lõpetajate nimed. Neile on need elus olulised verstapostid ja miks ei võiks kuskil albumi vahel säilitada Pärnu Postimehe koltunud numbrit, kust kooliminekust ja täiskasvanuellu astumisest saab palju aastaid hiljemgi lugeda ja meenutada. Siit algabki see, mida reedeses lehes kirjeldas kolleeg Silvia Paluoja.

Üleeile võitis Pärnu 18. Jüri Jaansoni kahe silla jooksu kümnekilomeetrise distantsi keenialane Ibrahim Mukunga Wachira. Naistest oli väledaim Liina Tšernov.

Linna haigemaja külgehakkavate haiguste osakond, mis asub erihoones, jättis viimasel ajal palju soovida.

Varastel hommikutundidel leiab Pärnusse saabuv külaline suvepealinna visiitkaardi – bussijaama pingil magava purjus kodutu.

Saakide salvekogumise ajal peab Pärnumaa sel laupäeval, 8. septembril lõikuspidu, tasuta üritust Maria talus, kus selgub parim toidumeene ja tegevust jagub east olenemata.

Kihnu mere selts kogus meremeeste meenutusi ja koostas neist raamatu “Kihnu mere­mehe lugu”, mis jutustab sajandi vältel neist, kes on pühendunud sellele raskele, mehisele, vastutusrikkale ja tänuväärsele elukutsele.

Paikuse koolimaja esine parkimisplats oli teadmistepäeva hommikul autodest hõivatud, üksi ja vanematega, lillekimbud käes, sisenes piduriides tulijaid uksest pool tundi enne avaaktust.

Tartu raamatukaupmees G. V. Rosenberg arvas, et temagi võiks pärnaka­tele kalendrit trükkida ja tegi seda aastail 1878–1880. Tiitliks “Perno Kalender ehk Täht-raamat”. Kalendrit toimetas J. Rosenberg. Igal aastal kulutati ­paberit 3000 eksemplari trükkimiseks. Sisunäited: “Virmaliste piigad”, “Kodukäija”, “Tundmata ratsaline”.

Traditsioonilises, kuid eestlasele võõras rahvariides poisid-tüdrukud teatavad pealtvaatajatele, et nad pole kunagi metsas esinenud. Selle peale puhkevad kohalikud naerma, sest meie kultuuriruumis kutsutakse niisugust paika pargiks. Sindi linna roheluses müttavad väikesed jalapaarid on sõitnud tuhandeid kilomeetreid, kaasa on nad pakkinud lõunapärased kompvekid ja vihmakindlad joped ning seadnud kindla eesmärgi: näidata kaugel põhjamaal elavatele eestlastele oma kultuuri.

Tuuletu ilma ja puudelatvade poole vajuva sooja päikese kiirtes kogunes üleeile õhtul paar-kolmsada inimest Lihula kalmistu servale, et meenutada, kuidas 14 aastat tagasi võeti peaminister Juhan Partsi korraldusel maha mälestussammas Eesti sõjameestele, kes pidid võitlema Saksa vägede eest.

Postimehe küsitletud majandusteadlased ja analüütikud nendivad, et sisse- ja töörände soodustamine leevendaks akuutset tööjõupuudust, kuid pikaajalises perspektiivis ei pea nad seda lahendust kaugeltki probleemituks.

Augustis oli elektri keskmine hind elektribörsi NordPool Spot Eesti piirkonnas 55,38 eurot megavatt-tund (5,54 senti kilovatt-tund), mis on kõrgeim hind alates 2010. aasta augustist. Börsipaketi valinud eratarbijatele ja väiketarbijatele pole elekter kunagi varem nii kallis olnud.

Kuigi riik lootis tänavu endised ministeeriumihooned maha müüa, pole see õnnestunud. Selle asemel kolivad sinna hoopis uued riigiasutused.

Homme avatava Eesti Energia Auvere elektrijaama kohta sobib nagu rusikas silmaauku rahvalik ütlus, et kolm on kohtu seadus – täpselt nii palju kordi oleme tundnud avamisärevust.

Aastaid Tartu Ülikooli tippjuhtkonda kuulunud Martin Halliku ootamatu vallandamine väidetavalt ebaväärika käitumise tõttu võib ülikoolile tähendada kohtuteed, kus vallandamisotsuse põhjus tuleb ikkagi avalikkuse ette tuua. Seega võib Hallikust saada üks esimesi Eestis, kes hakkab ahistamissüüdistust endalt kohtusaalis maha pesema.

Loe kuulutusi SIIT.