Vikerkaar loeb. Mikael Karvajala rännuaastad
Nüüd siis saime teada alguse. Lõppu tuleb kardetavasti ikka veel oodata. Ma pean muidugi silmas Mikael Hakimi alias Karvajala lugu. Mäletan selgesti, kuidas 90ndate alguses ilmunud kaks õblukest köidet Waltari «Mikael Hakimi» mind toona kummastasid: lugemine oli küll meeleolukas, tekst kaasahaarav, kuid tagasiviidete stiil lasi aru saada, et varasemad sündmused on olnud omaette raamatu teema, loo lõpp jäi aga hoopis tulemata, lugeja pidi leppima selgesti mingist suuremast tervikust välja rebitud osaga.