„„Kättemaksukontor“ näitab, et tänapäeva lapsed Leopoldi ja Postikana ei taha.“
Kaks pudelit šampanjat. Summutiga püstol. Käerauad. Vekker. Kogu see kraam on ootel ukse taga, kus kolm detektiivi nõu peavad. Naerupahvakutega pooleks. Kaamera ees. Käivad krimisarja „Kättemaksukontor“ võtted. Tõsi, peentes šampanjapudelites on alkoholivaba jook ning äratuskell, mida kunstnik-rekvisiitor Merike Tamme päevade kaupa mööda pealinna taga otsis, ei helise kunagi mõnel öökapil hommikuäratust. Isegi mitte „Kättemaksukontoris“.