Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas piiriäärsetele kohtadele pandi eestipärased nimed
„Võõrapäraseid kohanimesid on loomulikult kõige rohkem Eesti-Vene piiri ääres ja Peipsi järve rannikul. Venepärased nimed panid kohtadele siin elavad venelased. Kuid võõrapäraseid kohanimesid pandi ka nendele kohtadele, mis asuvad siinpool eesti rahvuslikku piiri, venelaste kunstliku koloniseerimise puhul eestlaste põlisele maa-alale,“ nendib Esmaspäev 10. juunil 1935, kui oldi siseministeeriumi otsusel ja põllutööministeeriumi ettepanekul külade ja talude ümbernimetamisega algust tehtud.