TARTU RAHU 100: venelaste kaitse murdsid Poska tarkus ja Napoleoni konjak
0
Algus oli kõhklev. Kui Eesti rahudelegatsiooni laialdaste volitustega juht Jaan Poska oli end detsembri alul 1919 Tartus talle üüritud notar Rosenthali härraskorteris Rüütli 7 sisse seadnud, kirjutas ta tütar Xeniale: „Kas midagi välja tuleb – teadmata. Kindel, et enamlased tahavad rahu, aga niisamuti [on kindel], et nad tahavad rahu mitte rahu pärast, vaid mõne teise eesmärgi kättesaamiseks. Meile aga rahu on hädasti tarvis tema enese pärast.“ Vabadussõjas hukkus 6127 inimest, haavata sai sõjaväljal ligi 12 000. 1935. aastal avaldatud andmeil oli sõjakulu puhtas rahas peaaegu 91 miljonit krooni toonases rahas (võrdluseks – esimese vabariigi viimane eelarve oli umbes 106 miljonit). Rahvamajanduse kahju ei osanud keegi kokku arvutada.