See Eesti saar ei ole miski elamuspark

Mare Mätase «Minu Kihnu» ilmumine jätkas minu jaoks liini, mis oli alanud kaks aastat varem «Minu Setomaa» ilmumisega. Tegelikult ei ole vaja autori võhik-võõrsil kultuurikonflikti («Minu» sarja algusraamatute kohustuslikku komponenti), et kogeda ürgseid ja põnevaid emotsioone, näiteks aegade algust (ehk ettekujutust, kuidas autori esivanemad võisid sattuda saarele Jüriöö ülestõusu järel karistuse eest põgenedes) ja kogukonnatunnet (me oleme karjaloomad, ühtekuuluvus on meie kõige tugevam tunne, oi kui raske on, kui oma karjast eraldi uues kohas tuleb kanda kinnitada).