USA ja Hiina vahelise süvakosmose uuringute konkurentsi kontekstis kerkivad taas päevakorda küsimused teaduslike prioriteetide, poliitilise järjepidevuse ja tehnoloogilise sõltumatuse kohta. Sel nädalal senatis toimunud arutelu peegeldas murekohti, mida tekitab NASA Artemise programmi aeglane edenemine. Eelarvekärped ja strateegiliste otsuste kõikumine seavad ohtu USA positsiooni juhtiva kosmoseuurijana. Samal ajal demonstreerib Hiina oma tehnoloogilist võimekust järjest ambitsioonikamalt. Kui palju määrab poliitiline tahe tehnoloogilise arengutempo? Kas Kuule jõudmine on teaduse võidukäik või geopoliitiline avaldus? Ja kes kirjutab lõpuks reeglid, kui uks Kuu pinnale taas avatakse?
