Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse loomislugu

Juba varasemalt oli välisminister Toomas Hendrik Ilves loonud aastatel 2000–2001 Eesti Välispoliitika Instituudi (EVI), mis õieti jalgu alla ei saanudki – kohe pärast loomist lahkus Ilves valitsusest ja tema järglane Kristiina Ojuland ei võtnud projekti enam oma südameasjaks. Välispoliitika Instituut jäi virelema, raha oli napilt, töötati poolele kohaga. See, milleks asutus oli mõeldud, ei realiseerunud kunagi päriselt. EVI loomisest saadud õppetunnid näitasid selgelt: ambitsioon peab olema suurem ja mõttekoda peab paiknema kindlamal alusel, et oma eesmärke täita.

2004. aastal sai Eesti NATO liikmeks ning vahepeal pausile jäänud plaanid mõttekoja rajamisest hakkasid uuesti liikuma. Moodustati töögrupp, kuhu kuulusid Lauri Almann, Madis Mikko, Indrek Kannik ja Riina Kaljurand, kelle kõrval panustasid nõu ja jõuga ka Riina Kionka ja Lauri Lepik, aeg-ajalt ka Jüri Luik ning Toomas Hendrik Ilves. Indrek Kannik meenutab, et kontseptsioonipaberite ettevalmistamine algas 2005. aasta esimeses pooles, aga protsess kulges aeglaselt ja vaevaliselt. Valitsuse otsust oli vaja, kuid see ei tahtnud tulla, sest Keskerakond suhtus projekti kõhklusega.

2006. aasta jaanuaris sõitsid Lauri Almann, Madis Mikko ja Riina Kaljurand Washingtoni, et tutvuda USA mõttekodade töö ja rahastamismudelitega. Aga selgus kiiresti, et Eesti ja USA olud on võrreldamatud. Ameerikas on palju erafonde ja jõukaid eraisikuid, kes rahastavad globaalse haardega julgeoleku-uuringuid, tihtipeale oma poliitiliste vaadete järgi. Eestis sellist erakapitali ei olnud. Seega oli algusest peale selge, et RKK peab saama riigi toetust, kuid säilitama akadeemilise vabaduse Rootsi ja mitmete teiste Euroopa riikide mudeli eeskujul, kus riik küll rahastab, aga asutus jääb intellektuaalselt sõltumatuks.

Samal ajal pandi paika mõttekoja nimi. Kaaluti mitmeid julgeolekuga seonduvaid nimevariante, kuid peale jäi Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus. Ingliskeelses nimes International Centre for Defence Studies muutus aastatega S-tähe tähendus: studies asendus security‘ga – kaitsest ei saa rääkida ilma julgeolekupoliitika ja sisejulgeolekuta.

Algusest peale oli selge, et RKK peab saama riigi toetust, kuid säilitama akadeemilise vabaduse Rootsi ja mitmete teiste Euroopa riikide mudeli eeskujul.

Lõplik valitsuse nõusolek saadi alles 2006. aasta esimeses pooles, kui ametist lahkuv kaitseminister Jaak Jõerüüt hakkas projekti intensiivsemalt edasi lükkama. Lauri Almann meenutab, et „RKK loomiseks soodne ‘aken’ oli avatud vaid umbes kolm päeva”. Asutamisdokumendid saadeti Estonia kontserdisaali kaitseministrile alla kirjutamiseks. Valitsusse viis plaani pro forma järgmine kaitseminister Jürgen Ligi. Riina Kaljurand koostas kõik vajalikud seletuskirjad, põhikirja ja muu asutamisdokumentatsiooni. Kõik toimus sümboolselt olulistel kuupäevadel: 29. märtsil 2004 oli Eesti koos Läti ja Leeduga liitunud NATO-ga. Tegemist oli ühtlasi ka Lennart Meri sünni aastapäevaga, mistõttu esialgu toimuski Lennart Meri konverents (LMK) just märtsi lõpus.

RKK uueks direktoriks kutsuti Lauri Almanni ja Madis Mikko ettepanekul Kadri Liik, kes ei tahtnudki esialgu oma jah-sõna öelda, kuni oli veendunud, et rajatav asutus on oma töös tõepoolest sõltumatu. Algkoosseis oli väike: 4–5 teadurit ja kokku umbes 8 inimest. Esimesed teadurid olid Eerik Männik, Tony Lawrence, Kaarel Kaas; natuke hiljem liitusid Merle Maigre, Maria Mälksoo, Indrek Elling, sotsioloogiaga tegeles Juhan Kivirähk. Lawrence, kes praegugi RKK-s töötab, oli varem töötanud Eestis Ühendkuningriigi kaitsenõunikuna. Esimestel aastatel paiknes RKK Toomrüütli tänaval Toompeal. Lawrence kirjeldab, et kaks korterit olid ühendatud kontoriks – praktiliselt väike, aga atmosfäärilt erakordne töökoht.

RKK-l oli kaks suurt töövaldkonda: uuringud ja Lennart Meri konverents. Algusest peale tegeleti Venemaa ja laiema julgeolekupildi analüüsiga – RKK-l polnud „Vene hüsteeriat”, milles Eestit Euroopas aeg-ajalt süüdistati, kuid sõnum nii siin, kuid eriti maailmas oli selge: Venemaa oht ei ole möödas. Algusaastatel käsitlesid uuringud muuhulgas Eesti jõustruktuure, tulevast jõuplaneerimist, sõjaliste kaotuste hindamist konfliktiolukorras ning Balti riikide õhuturbe perspektiive – viimane oli ühtlasi esimene tõeliselt rahvusvaheline koostöö. Juhan Kivirähk viis läbi regulaarseid avaliku arvamuse uuringuid; need liikusid hiljem RKKst välja, kuid kaitseministeerium tellib vastavaid uuringuid tänase päevani. Algusest peale oli selge, et analüüsid peavad olema policy-põhised ja kiiresti kasutatavad, mitte aastaid kestvad uurimused – samas tuli ikkagi taotleda ka akadeemilist põhjalikkust.

RKK regionaalseks fookuseks on küll Põhja-Balti piirkond, aga RKK pole kunagi tegelenud ainult Balti küsimuste või Venemaaga.

Lennart Meri konverents sai alguse pärast presidendi surma. Lauri Almann meenutab, et see oli osa laiemast Eesti soovist „lüüa üle oma kaalu”, „teha Eestis midagi ägedat” ja „olla laua taga, mitte menüüs”. Mikko kinnitab sama loogikat: Müncheni konverentsi eeskujul taotleti tuua siia otsustajaid, eriti USA-st, et näidata, et Eesti ei ole Venemaa oblast, vaid iseseisev riik oma teemadega. Tänuväärset abi pakkus pikaaegne USA diplomaat Ron Asmus. Esimene LMK toimus 2007. aastal, kui RKK polnud veel aastatki vana. Peaesinejana pidas südamliku kõne Rootsi diplomaat Lars Fredén.

Konverents seadis tooni sellele, milliseks organisatsioon kujunes: regionaalseks fookuseks on küll Põhja-Balti piirkond, aga RKK pole kunagi tegelenud ainult Balti küsimuste või Venemaaga. Almanni meenutuste järgi olid esimesed konverentsid kui „absoluutne tippkvaliteet, mis oli kõigile positiivne šokk”. Järk-järgult kasvas konverentsi tähtsus, kaitsepoliitika kõrvale tõusid ka välisasjad ning süvenes koostöö välisministeeriumiga. Omakorda tõstis laiemat teemade ringi Eesti Välispoliitika Instituudi toomine RKK alla.

20 aasta jooksul on keskuse missioon jäänud samaks: RKK on koht, kus tehakse iseseisvat mõttetööd ja korraldatakse rahvusvahelise haardega arutelusid, mis süüvivad Eesti julgeoleku jaoks kesksetesse teemadesse. Ühtlasi on RKK ambitsiooniks pakkuda sisendit poliitikakujundamisse nii Eestis kui ka liitlaste ja partnerite hulgas. Riina Kaljurand meenutab episoodi 2012. aastast, kui ilmus raport Läänemere julgeolekuohtudest, mis sisaldas soovitust Eestile taotleda Arktika nõukogu vaatlejastaatust. Kaks välisministeeriumi ametnikku tulid seepeale ministri nimel tema juurde ja ütlesid, et „see on Eesti välispoliitika, see on meie otsus, kuhu me kandideerime”. Aga hiljem rakendati see teema „iga vankri ette”, järelikult oli RKK mõelnud õiges suunas. RKK ei tee otsuseid, kuid vahel jõuab oma analüüside ja soovitustega poliitikast ettegi.

RKK loomise lugu 20 aastat tagasi meenutasid Lauri Almann (kaitseministeeriumi kantsler 2004–2008), Riina Kaljurand (kaitseministeeriumi kantsleri abi), Indrek Kannik (kaitseministeeriumi nõunik), Riina Kionka (diplomaat), Madis Mikko (kaitseministeeriumi kommunikatsiooninõunik, RKK asutaja), Tony Lawrence (RKK teadur). Intervjueerisid Tallinna ülikooli ajalootudengid Karin Kaup-Lapõnin ja Tanil Kangur. Toimetas Merili Arjakas.

The post Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse loomislugu appeared first on Diplomaatia.