Nähtamatud niidid: Hiina läbipõimumise strateegia poliitilise mõju suurendamiseks
Ameerika politoloog Samuel Huntingtoni sõnul kipub riigi majanduslik edu kinnitama rahvusvahelises tajus ka selle poliitilise süsteemi toimivust. Hiina puhul on see argument eriti mõjukas: riigi majandus on võimas ning jätkab kasvamist ka olukorras, kus paljud Lääne majandused seisavad silmitsi aeglustumise ja sisemiste pingetega. See tõstatab Euroopas üha sagedamini küsimuse, kui suureks on kujunenud Hiina poliitiline otsustusvõim olukorras, kus majanduslik läbipõimumine on viimastel kümnenditel kiiresti süvenenud.
Odavkauba tootjast kõrgtehnoloogiliseks majanduseks
Viimase 30 aasta jooksul on madala sissetulekuga riigist saanud maailma suuruselt teine majandus, lükates Euroopa Liidu kolmandale kohale. Hiina pole enam odavkaupade tootja, vaid kõrgtehnoloogilise ja innovatiivse majandusega riik, mis on USA-ga uusimate tehnoloogiate üle võistlema asunud. Peamised mõõduvõtmise valdkonnad on 5G, pooljuhid, kvantarvutid ja tehisintellekt. Muuhulgas on Hiina ette jõudnud droonide, elektriautode ja akude arendamisel. Võistluse teeb eriti tuliseks nimetatud tehnoloogiate potentsiaalne sõjaline kasutus. 5G ja telekommunikatsiooni kontroll lihtsustab spionaaži, tehisintellekt on aga otseselt seotud sõjalise võimekusega.
See, kes võidujooksu võidab, loob rahvusvahelised standardid uutele tehnoloogiatele. Hiina riiklik algatus “China Standards 2035”, mis on jätk eelmisele edukale projektile “Made in China 2025”, soovib muuta Hiina maailma domineerivaks tehnoloogia arendajaks ja normide loojaks. Standardite kujundamine annab nende loojale eelise maailmaturul kontrolli suurendamiseks, nõudes teistelt turuosalistelt enda loodud suundade järgimist. Sõjalise kasutatavuse tõttu võib eelise saavutamine tehnoloogias kanduda edasi juhtpositsiooniks julgeolekus ning suurendada riigi poliitilist mõju rahvusvahelises süsteemis.
Euroopa turu ja Hiina turu erinevad aluspõhimõtted
Oluline on arvestada, et Euroopa ja Hiina turud toimivad erinevatel majanduslikel alustel. Euroopa turumajanduslikus süsteemis sõltub ettevõtete püsimine suurel määral nende efektiivsusest ja turutingimustest. Hiinas seevastu saavad paljud riigiettevõtted (state-owned enterprises) märkimisväärset riiklikku toetust, mis võimaldab neil tegutseda tingimustes, kus turupõhine konkurents seda ei soosiks. Sellise mudeli võimalikke riske ei ole aga piisavalt selgelt tajutud, mida illustreerib elektriautode ja päikesepaneelide sektoris tekkinud ülevõimsus: madalate hindade abil tõrjutakse konkurendid turult ning luuakse eeldused sektori domineerimiseks.
Lisaks hinnatõusule on ehk suuremgi probleem teiste tootjate suutmatus ise puudujääki täita.
Sarnane dünaamika avaldub ka kriitiliste toorainete turul, kus Hiina tugev positsioon kujutab endast strateegilist riski. Suurimad ohud on seotud haruldaste muldmetallidega, mille üle Hiinal on sisuliselt monopol. Hiina toodab ja ekspordib globaalselt 60–90% kriitilistest mineraalidest ja grafiidist, mida on vaja elektrimootorite, telefonide, pooljuhtide ja akude komponentidena. 2022. aastal tootis Hiina 70,3% kogu maailma muldmetallidest, teisel kohal olid Ameerika Ühendriigid 14,4%-ga.
Nii suure turuosa omamine on juba tekitanud muret: 2025. aasta oktoobris piiras Hiina vastusena USA kehtestatud tollimaksudele haruldaste muldmetallide eksporti, tugevdades sellega oma kontrolli tarneahelate üle. Lisaks hinnatõusule on ehk suuremgi probleem teiste tootjate suutmatus ise puudujääki täita, kuna Hiina osalus on liiga suur ja tühimiku täitmiseks pole ressurssi. See võib Euroopa ilma jätta tehnoloogiasektori toimimiseks vajalikust toorainest.
Kontroll infrastruktuuri üle
Teine oluline valdkond, kus Hiina on märkimisväärset mõju kogunud, on taristu. 2013. aastal alguse saanud Vöö ja Tee algatuse (Belt and Road Initiative, BRI) eesmärk on arendada ülemaailmset infrastruktuuri, et luua paremad võimalused kaubanduseks ja investeeringuteks. See hõlmab nii maismaa-, mere- kui ka digitaristut. Eesti allkirjastas Hiinaga BRI kokkuleppe 2017. aastal.
Suurte investeeringutega kaasnevad pikaajalised lepingud ja Hiina finantsasutuste osalus, mis muudab raha saavate riikide majandused Pekingist sõltuvaks. Kontroll tooraine ja selle väärindamise üle koos taristu omamise ja riigi toetustega loob paratamatu turueelise Hiina ettevõtetele Euroopa omade ees.
BRI üheks tuntumaks näiteks peetakse Sri Lanka Hambantota sadamat, mille ehitusse kaasati Hiina riigipankade kapitali, kuid sadama vähene kasumlikkus ei võimaldanud laenu tagasi maksta. Võlakoormus sundis 2017. aastal Sri Lanka valitsust allkirjastama 99-aastase rendilepingu Hiina riigiettevõtetega. See annab Hiinale sisuliselt kontrolli Hambantota sadama üle.
Kontroll tooraine ja selle väärindamise üle koos taristu omamise ja riigi toetustega loob paratamatu turueelise Hiina ettevõtetele.
Euroopas on Hiina ettevõte Cosco ostnud osalusi mitmetes sadamates. Muuhulgas omab Cosco 2023. aasta seisuga 100% Pireuse sadamast, 90% Zeebrugge sadamast ning 51% Valencia sadamast. Nii ulatuslikud osalused annavad ettevõttele märkimisväärse mõju sadamate tegevuse ja strateegiliste otsuste kujundamisel.
Sarnaselt proovis Hiina ka Eestis Tallinn–Helsingi kavandatava tunneli puhul kaasa lüüa. Projekti maksumuseks hinnati 20 miljardit eurot, millesse Hiina ettevõte Touchstone Capital Partners nõustus investeerima 15 miljardit eurot. Hiina osalusega kaasneb oht, et valitsus saab kontrolli teiste riikide kriitilise taristu üle. Lisaks tekib märkimisväärne võlasõltuvus, mida on võimalik kasutada poliitilise survevahendina. Riiklike toetustega võidakse teenuse hinnad hoida pikalt madalal, surudes nii turult välja alternatiivsed ühendused (laevafirmad). Sel juhul saavutaks kavandatav tunnel Eesti ja Soome vahelises ühenduses monopoolse positsiooni.
Majandusliku koostöö poliitilised tagajärjed
Riigiettevõtted on osutunud edukaks Lääne mõjutajaks. Hiina ettevõtted alluvad kommunistlikule parteile, saavad sealt juhiseid ning täidavad selle visiooni. Hiina äritegevuse laienemine Euroopas, sealhulgas Eestis, suurendab majanduslikku koostööd ja kultuurilist läbikäimist, mis toimivad tõhusate pehme jõu instrumentidena. Eestis tegutsevad eraettevõtted nagu Huawei, Tencent Estonia ja HCL Technologies pakuvad küll innovatsiooni, kuid kujutavad siiski endast ohtu ideoloogiliseks mõjutustööks, sest alluvad parteile.
Hiina on kasutanud oma majanduslikku jõudu poliitilise mõjutusvahendina. 2021. aastal otsustas Leedu avada Vilniuses Taiwani esinduse. Reaktsioonina Leedu otsusele alandas Hiina kahepoolsed suhted saatkonna tasandilt asjuri tasandile, kutsus tagasi Hiina saadiku Leedus ning nõudis Leedu saadiku lahkumist Hiinast.
Eelkõige oli mõjukas just majanduslik surve: Hiina blokeeris kahepoolse ekspordi ja impordi. Kui nähti, et vähese kaubanduse tõttu see Leedu seisukohta ei muutnud, rakendati sekundaarseid sanktsioone. Hiina teatas, et Saksa suurettevõte Continental, kes varuosasid Leedust hankis, ei saa enam Hiina tollist läbi. Selle otsusega sai Hiina kaudselt Leedule survet avaldada: seda tegi nüüd Hiina asemel Continental, kelle huvides oli äriga jätkata.
Hiina kasutab üha sagedamini majanduslikku survet, et väljendada poliitilist hukkamõistu või mõjutada poliitiliste otsuste tegemist, mida illustreerib ka selle aasta jaanuaris tehtud otsus piirata kahesuguse kasutusega kaupade eksporti Jaapanile vastusena sealse peaministri Sanae Takaichi sõnavõtule Taiwani teemal.
Väärtuspõhine kokkupõrge
Rahvusvahelises suhtluses ei liigu üksnes kaubad ja kapital, vaid ka ideed ja arusaamad ühiskonna toimimisest. Hiina soovib kujundada praegusele maailmale alternatiivset visiooni, mille edendamiseks on ta vastu võtnud neli initsiatiivi tsivilisatsiooni, arengu, valitsemise ja julgeoleku jaoks. Kujundades endale soodsat infokeskkonda ja tugevdades oma narratiivide nähtavust, püüab Hiina muuta Läänt vastuvõtlikumaks süsteemile, mille aluspõhimõtted erinevad märkimisväärselt demokraatlikest väärtustest.
Hiina riigimeedia China Daily rahastab sisuliselt reklaamivormis publikatsioone lääne väljaannetes nagu The Daily Telegraph, El País jt. Need tekstid rõhutavad majanduskoostööd ja ühiseid väärtusi, mis soodustab Hiina kuvandi pehmendamist lääneriikide publiku silmis. Hiina saatkond Eestis tegutseb sarnaselt, kui avaldab artikleid ühistest väärtustest. Selline leebe mõjutustöö on ohtlik, kuna loob kuvandi, et erinevused poliitilises süsteemis ei peaks majanduskoostööd takistama.
Hiina püüab muuta Läänt vastuvõtlikumaks süsteemile, mille aluspõhimõtted erinevad märkimisväärselt demokraatlikest väärtustest.
Käärid on aga fundamentaalsed. Euroopas mõistetakse inimõiguseid üldjuhul universaalsete õigustena, mis hõlmavad muu hulgas sõna-, usu- ja isikuvabadust. Hiina käsitluses rõhutatakse seevastu eelkõige majanduslikku heaolu ning ühiskondliku stabiilsuse tagamist, mille jaoks võib muid õigusi allutada. Seetõttu võib sama mõiste kasutamine rahvusvahelises diskussioonis viidata sisuliselt erinevatele arusaamadele.
Kõige teravamalt ilmneb see uiguuride ja tiibetlaste puhul, kelle suhtes on rahvusvahelised organisatsioonid dokumenteerinud ulatuslikke repressioone – muuhulgas ümberõppelaagrid, sunnitöö, piinamine ning uiguuri naiste sunniviisiline steriliseerimine ja abordid. Rahvusvahelisel tasandil on Hiina seevastu püüdnud neid küsimusi raamida kui siseriiklikke küsimusi, mis ei peaks mõjutama rahvusvahelist koostööd. Just sellise lähenemise normaliseerimine rahvusvahelises suhtluses on üks peamisi murekohti.
Sõltuvuse kujunemine
Hiina on edukalt kasvatanud oma majanduslikku mõju, mille kaudu suurendab ta oma poliitilist jõuõlga. Kunagine odav tootja on muutunud üheks maailma suurimaks majanduseks. Ambitsioonid tunduvad olevat aga veel kõrgemal: levitada lisaks oma tehnoloogiatele ka enda ühiskonna väärtusi ja norme.
Probleem ilmneb selles, et Euroopa ja Hiina väärtuspõhised alused on erinevad. Tiheda majandusliku koostööga tekib oht sõltuvuseks, mida saab kasutada poliitilise survevahendina. Sõltuvus teisest riigist ei pea tingimata kujunema sõjalise kokkupõrke järel, selleks on palju lihtsamaid ja odavamaid meetodeid. Hiina näitel on see saavutatud võimuga turgude, andmete ja taristu üle.
The post Nähtamatud niidid: Hiina läbipõimumise strateegia poliitilise mõju suurendamiseks appeared first on Diplomaatia.