Новости за 23.05.2020

USA juhitud koalitsiooniväed ja nende kurdiliitlased tapsid Süüria idaosas sel nädalal korraldatud operatsiooni käigus kaks sunniitliku äärmusrühmituse Islamiriik regiooniliidrit, teatas Ühendriikide väejuhatus.

USA kaubandusministeerium teatas reedel, et kehtestas Hiina valitsusinstituudile ja kaheksale ettevõttele sanktsioonid seoses uiguuride ja teiste vähemuste inimõiguste rikkumisega Xinjiangi regioonis.

USA president Donald Trump kutsus reedel osariigikubernere üles usuasutuste kohesele avamisele.

Pakistani lennuõnnetuse paigast on leitud vähemalt 80 surnukeha, teatasid päästeametnikud.

Euroopa Liit kutsus reedel Hiinat austama Hongkongi vabadusi, reageerides Pekingi teatele selle erihalduspiirkonna uuest julgeolekuseadusest vastuseks kuid kestnud demokraatiameelsetele protestidele.

President Kersti Kaljulaid ütles vabariigi 102. aastapäeva kõnes, et Eesti Panga andmetel tuli 2018. aasta majanduskasvust kolmandik võõrtööjõu arvelt, kuigi selle kasutamine on meil piiratud. Eelmisel aastal juba pool. Eesti Panga analüüsile on toetunud ka nii Äripäeva juhtkiri, luues hirmustsenaariume Eesti majandusest võõrtööjõuta, kui ka Postimehe ajakirjanikud, väites, et tuhandete ukrainlaste pisarad on kolmandiku Eesti majanduskasvu hind. Käesolevas artiklis selgitan veidi lähemalt, miks kõigile... Читать дальше...

Isamaa eurosaadik Riho Terras pole Eestis käinud kaks kuud: tema elu kulgeb Haagis asuva kodu ja Brüsselis asuva töökoha vahel.

Georg Hackenschmidt, Georg Lurich ja Aleksander Aberg moodustasid 20. sajandi alguses Eesti maadlejate trio, kes tõi kodumaale au ja uhkust. Kolgas sündinud Abergil on Maarjamaa spordiajaloos märgiline roll: ta oli esimene eestlane, kes julges võistlusel kanda sinimustvalget.

Kümme aastat tagasi 13. mail sai Andres Karust Islandil Hvannadalshnúkuri tippu jõudes teadaolevalt esimene eestlane, kes vallutanud iga loodusgeograafiliselt Euroopas asuva riigi kõrgeima punkti. Ta sirutas uhkusega käed taeva poole, sest läbi oli saanud etapp, mille nimel ta oli teadlikult seitse aastat toimetanud.

«Kui sa palli ei anna, löön sul põlved niimoodi sisse, et sa ei mängi kunagi enam.» Niisugust lauset võisid kolmapäeva õhtul kuulda tuhanded tähelepanelikud telekanali ETV2 vaatajad. Mida võis sellest arvata inimene, kes näiteks oli just teleri sisse lülitanud, polnud sellele veel võib-olla pilkugi heitnud ega teadnud, mis saade sealt parajasti tuleb? Tuli jalgpallimängu ülekanne Eesti meisterklubi osavõtul.

Postimees on korduvalt kirjutanud juriidiliselt korrektsetest viisidest, kuidas metsa rüüstatakse. Seda ka kaitsealadel. Kahjuks tuleb selliseid näiteid aina juurde, olgu era- või riigimetsas, nagu võime lugeda 19. mai lehest.

Kui personaalarvutitest sai kolmkümmend aastat tagasi laiatarbekaup, tuldi välja ideega luua õppetarkvara, mis muudaks lihast ja luust õpetaja üleliigseks. Nüüd, mitu korda võimsamate arvutite ja interneti ajal näitas kahekuuline ülemaailmne eksperiment, et traditsioonilist õpet on vara maha kanda.

Kuressaare haigla ravijuht Edward Laane räägib lahti koroonakriisi õppetunnid. Mai algul esitas 24 sealse haigla meedikut haigla nõukogule pöördumise, tehes Laanele tema tegevuse kohta etteheiteid. Mida arvab nendest väidetest Laane ja milline on Kuressaare haigla tulevik, rääkis Laane Skype’i vaheldusel Arterile.

Me tunneme loomulikult muret, mis saab homme, millal lõpevad uue koroonaviiruse põhjustatud piirangud ja kuidas taastada tavaks kujunenud elurütm. Ometi oleks mõistlik vaadata kaugemale, püüda aru saada, miks on pea kogu maailma elu sassis ja mida tuleks muuta, et selliseid olukordi ei tekiks. Kohe tuleks küsida, kas tõesti pole teadlased varem sel teemal mõelnud ja selgitanud nii riske kui ka abinõusid nende minimeerimiseks. Vastus on lihtne: on küll, kuid ega ühiskond, eriti poliitikud ole olnud varmad teadlaste nõuandeid järgima. Читать дальше...

«Peaks automaja võtma!» Jägala joast ja Kakerdaja rabast tüdinud inimesed ihkavad tagasi seda päris-reisi-tunnet. Üks võimalus on rentida kämper.

Viin troonib juba aastaid maailma elamisväärseimate linnade edetabelite tipus. Põhjuseks mitmekülgne kultuurielu, soodsad elupinnad, hea jalgrattateede võrgustik ja odav ning usaldusväärne ühistransport, mille edasisele arendamisele ei pane pidurit ka pandeemia.

Ühtäkki tuli neil, keda nimetatakse austavalt maa soolaks, heita kõrvale kõik see, mis moodi nad olid asju seni teinud. Uus aeg nõudis neilt uusi võtteid – ja tekitas pööraseid pingeid.

Suvepealinna peatänaval Rüütli uulitsal jalutavate linlaste ja turistide silma on juba pikemat aega riivanud kaks arhitektuurilist iludust, mis aastaid on halastamatult lagunenud ja kus kodutud on lakkamatult lagastanud ja tulekahjusidki põhjustanud. Nüüd paistab varisemisohtlikele ajaloolistele majadele tunneli ­lõpus valgus: viimaks ometi on hoogsalt liigutud selles suunas, et need linna häbiplekid saavad korda.

Ivar Kasema läks 12. veebruaril tutvuma võimaliku uue ametiga LNG gaasitankeril. Esialgu plaanitud kolmenädalane õpipoisiaeg päädis aga koroonapandeemia tõttu kahe ja poole kuuse mereseiklusega.

Eile Hiina parlamendile esitatud ettepanek võtta Hongkongis vastu uus julgeolekuseadus annab märku Pekingi soovist karmistada kontrolli erihalduspiirkonna üle ja suruda maha demokraatiameelne protestiliikumine, ent aktivistid lubasid uuesti tänavatele tulla.

Hoolimata süngetest majandusnäitajatest ning riskidest, mis kaasnevad koroonaviiruse pandeemiast väljumisega ning veel ees seisva majandus­aktiivsuse taastumisega, on väikeinvestorid ahnelt aktsiaid soetanud. Kui varasemad börsikrahhid on peletanud väikeinvestorid aktsiaturgudest aastateks eemale, siis koroonaviiruse pandeemiast põhjustatud aktsiahindade vabalangemine märtsi keskel tõi kaasa väikeinvestorite tormijooksu ja uute aktsiainvestorite plahvatusliku kasvu. Nii suuri riske võtsid meie investorid viimati esimese börsibuumi ajal.

Sotsiaalmeediagigandi Facebook aktsia hind hüppas kolmapäeval tervelt kuus protsenti, ajaloo kõrgeimale tasemele, neljapäeval lisandus aktsia hinnale veel 0,6 protsenti.

Eilseks kavandatud Varbla uue jahisadama rahvusvahelise publikuga avamispidu tuli kriisipiirangute tõttu määramatusse tulevikku lükata.

Kuigi praegu on Euroopa taaskäivitusfondi puhul tähelepanu fookuses ühenduse lõunaosa küsimused, ihkaksid Eesti, Läti ja Leedu tollest allikast rahastada näiteks Rail Balticu kiiremat ehitust.

Paljud arvasid, et Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) rektorivalimised jooksevad rappa samamoodi nagu viis aastat tagasi. Teised jälle arvasid, et end ülikoolis kehtestanud Jaak Aaviksoo teeb puhta töö.