Valju käraga korda pidav seltsinguline suleline
/nginx/o/2020/02/25/12971580t1h97ee.jpg)
Enamiku lapsepõlvest veetsin Tallinnas suurte kivimajade keskel. Ehk tuleb see paljudele üllatusena, kuid minu meelest leidus selles näiliselt elutus paigas vastavalt aastaajale rohkelt elusloodust. Nõnda luurasin fotohuvi tärgates kivihoonete vahel tühermaadel nurmkanu, jälgisin punetavatel pihlakatel tegutsevaid siidisabu ja hallrästaid ning ootasin lumesula järel tagasi lärmakaid naerukajakaid, kes sageli olid mu kooliteelgi.