Новости за 02.08.2019

ATKO tahetakse ilma jätta nii maakonnaliinide kui ka valdade siseliinide teenindamisest.

„Vihmamantlid, kübarad, päikeseprillid, ja loomulikult nende pikad, pea kõhuni habemed. Nagu ZZ Top 50 aastat tagasi esimest korda kolmekesi rahva ette astus, nii teeb ta seda ka praegu. Samasuguse imidžiga ja ikka samas koosseisus. Nad on vanim muutumatu koosseisuga ansambel rokimaailmas. Keegi muusikutest pole seal vahetunud,“ kirjeldab Kolumbus Krisi trummar ja ninamees Andres Oja legendaarset USA rokkbändi, kelle hitte nad ise mängima hakkavad.

Sindist pärit sõudja Allar Raja on siitkandist nii õpingute, töö kui spordi tõttu eemal pidanud viibima, aga alati rõõmuga tagasi tulnud. Pärnus naudib ta väikelinna praktilisust, mõnusat äraolemist perega ja sportlikke seiklusi.

Nii saab see tulevikus olema, kui justiitsministeeriumi kavandatav pööre minevikku teoks saab ehk kutsutakse uuesti ellu 1990. aastatel Eestis toiminud täitemenetlussüsteem. Tõsi, süsteem on plaanitud tagasi pöörata vaid osaliselt, lisades mõne täienduse, kuid just sellised süsteemid on mujal Euroopas kõrvale heidetud kui ebaefektiivsed, segased ja riigile kulukad

Keskkonnaministeeriumi kokkuvõttev hinnang Sindi paisu langemisele on selline: paisu võttis maha ja kalatee avas kolmele alussambale tuginev jõud. Riik ostis paisu, algatusrühm avaldas tugevat survet ja Euroopa Liit rahastas.

Kärmelt läks Pärnu turul veterinaar- ja toiduameti (VTA) kontrolli ajal silt “Eesti maasikas” leti alla ja niisama kiiresti ilmus sinna “Läti maasikas”.

Lottemaa teema­pargis iga suvi ligemale 90 päeva veetvad noored – nii mõnigi juba viiendat hooaega järjest – võtsid tänavu täita uue ülesande. Vabast tahtest ja esmapilgul utoopilisest ideest ajendatuna.

Eile oli Pärnu ühisgümnaasiumi vastsel direktoril Anneli Rabbil esimene tööpäev. Kui Pärnu Postimees ühisgümnaasiumi jõudis, olid linnajuhid just hakanud koolijuhti õnnitlema.

Kuigi mesindus kuulub maalähedase elulaadi juurde ja mesi­linnud teevad taimede tolmeldamisel ülivajalikku tööd, märkas riik esimest korda mesilaste pidajaid, otsustades neid tänavu toetada 600 000 euroga. Raha ja mesilasperede toetuse taotlejate arvu jagamine annab mesilaspere kohta napilt 20 eurot, kuid seegi on selle tootmisharuga tegelejatele tarvilik summa.